21 juuni Maardu keemiatehases

[MargusP]

Fotod vene foorumist:
http://fotoalbum.ee/photos/XpycT/sets/1417371

üks on isegi kapi otsas: https://drive.google.com/folderview?id= ... sp=sharing

Minu fotod:
http://fotoalbum.ee/photos/margus1701/sets/1417373

Video vene foorumist, video lõpu osas on võimas sissetung ruumi:
https://www.youtube.com/watch?v=jnRKlWEM5W4

hea koht on ka kui filmija ütleb, et ärge mind laske ja siis saab kaks kuuli sisse. Kõigil adre nii laes, et lasevad kõike mis liigub


Selgitus ka peagi

[Cipollino]

Üllatavalt lahe geim oli. Eks igast viperusi juthub ja meestel adrenaliin laes. Võibolla oleks pidanud piirduma teatud korrustega. Sest esimene geim venis jubedalt. Aga siiski hea.

[Kris]

jah pean ka mainima , et tegelt meeldis .. maja oli suht hardcore ja pidigi raske olema seal.
k6ik iseenesest sujus .. nats oli respawniga jama ..aga sellise vaikse ala kohta ega eriti muudmoodi ei saagi .

7/10

[MargusP]

Adrenaliin oli nii laes, et ei suutnud kohe peale lahingut kirjutada.
Algas siis ekskursiooniga, kus oli madalam hoone kahe korrusega ja selle küljes 4 kordne hoone. Hoones kaks treppi, seega sai jälle sisse piirata ja samas võis oodata vastast ka selja tagant.


Erinevalt tavalistest vene lahingutest osales seekord ka Bjorn, eesti noormees ja ka meie klubi liikmed, mis tegi lahingu põnevamaks. Sai eestlastega koostööd harjutada.

Lahingud olid kahe osapoolega, AINULT ÜKSIKLASUD, sõltuvalt osapoolest (ründaja/kaitsja) elude arv piiratud. Aga peagi kogus korraldaja surmatsoonis jõugu kokku ja saatis jälle lahingusse, seega kaua ootama ei pidanud.
Mõned rünnakud olid väga võimsad ja nagu Bjorni videolt ka näha, ega trepist polnud kerge üles/alla saada, sest lisaks kahe trepi vahel olevale avausele oli ava ka seina ja trepi vahel, mis muutis trepil liikumise eriti haavatavaks.

Ägedad olid ka lahingud hoonest väljas.

Ka viimane rünnak oli päris põnev, kus kolmekesi kammisime läbi II-korrust tuba toa haaval, kohtunik selja taga, III korruse ukse surusime kinni ja läksime otse neljandale. Peale põnevat luuret kostus lõpuvile.

Mälestusi sai kaasa ka võtta, ohtralt kuulihaavu (viimane foto). Ostsin alles uued tugevad kindad, aga lähidistantsilt ikka on näed tunda küll. Lasin mühkudest vere välja ja tühiasi – unustatud.
Tänud osalejatele!