6 jaanuar 2019a Laagris

[MargusP]

Palju tänu noortele korraldajatele!!!
Noored on nad ainult vanuselt, pikkuselt ja osavuselt vaatan neid alt üles.

Lahingpäev oli põnev. Osalejaid päris palju.
Sain osaleda osapoolel Sugram. Ma ei tea, kas see omapärane nimi on tuletatud nagu hr Keram ja tema vabariik...

Meie ülesanne oli leida laekad ja neid endaga kaasas vedada. Esimese kahe laeka leidmisega saime graafiku järgselt hakkama.
Kolmanda laeka poole (sarapuu metsa poole) minnes mööda kaevikuliine, lagunes meie grupp vastaste kahe erineva grupi osava tegutsemise põhjusel laiali. Kaotasime sellega Mässulistele kaks laegast. Pärast Mässuline ütles, et nende surnuala olevat seal olnud ja olid rõõmsad, et tõime neile kastid koju kätte ja siis langesime piirangus.

Kolmanda laeka otsa olevat ma ise peaaegu astunud, nii väitis kohtunik pärast kaeviku servalt. Ise ei osanud nii madalale vaadata, hirmunud pilk otsis vastast kaevikust ülevalt poolt.

Aga põnev oli seal huvitava ehitusega kaevikutes hiilida kuni jõudsin lõpuks omade juurde tagasi. Kuni kahe laeka leidmiseni oli meil edukas koostöö nii sides ku valjult hüüdes, aga peale kolmanda suunas liikumist vajus kuidagi laiali ja tundsin puudust ülejäänud Sugrami rahvaarmee võitlejatest.

Kui õigesti aru sain, siis meie saime lõpuks ühe laeka ja Mässulised koos viimase finaalmänguga 5 laegast. Suur aplaus ja sügav kummardus võitjate ees!!!

Tõeline „nuhtlus“ oli Kekistani armee lahingmasin, mis külvas hirmu ja surma pidevalt. See valge masin maskeerus lumises metsas ja vaikse heli pärast polnud teda ka kuulda, nii ta üllatavalt ligi hiilis ja maha meid niitis...

Hea stsenaarium, äge seltskond, aitäh ala omanikule ja korraldajatele!!!
Edu ja jaksu uute mängude korraldamisel!!!